Karl Jaspers „Aja vaimne situatsioon“
Kolmas osa käsitleb inimese tahet ja tervikut,
näiteks kasvatuse mõte on, et läbi aja riik suudaks omada kontrolli
inimeste üle, et riigil oleks parem oma eesmärke täita. Neljas osa räägib
pikemalt haridusest ja sellest kuidas juba antiikaega jääv mõjutab meid
tänapäeval. Jespers paneb rõhu ka sellele, et kõrgharidus pole enam sama
väärtusega, mis ta oli vanadel aegadel, kus seda ei saanud paljud
omandada. Kui suured massid on haritud, siis kaob hariduse kiht ning
massiinimestel on vähe aega ja nende elueesmärk pole teha uurimistööd.
Viies ning kuues osa keskenduvad rohkem tänapäevale ja sellele, et
tänapäeva inimesed on ebakindlad ja kõige olulisem on, et inimene peab
suutma olla tema ise. Et ise olla, peab inimene ajas pidevalt muutuma ühe
uue saatuse suunas. Kõige eelduseks on inimolu viis. Aparaate võib
seadistada kuitahes hästi, kui puuduvad inimesed, kes on nemad ise, ei
tule kõigest ometi midagi välja.