Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik Mulle oli antud tundmatu mahuga vedelik, mille sees oli tundmatu massihulk etanooli. Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene lahjendus. Seejärel valmistasin ette kolm 150 ml kolbi, milles oli 10 ml K2Cr2O7 ning 5ml kontsentreeritud väävelhapet. Väävelhappe lisamisel lahus kuumenes. Jahutasin seda mõnda aega ning lisasin etanooli lahuse. Saadud lahus värvus roheliseks, mistõttu lahjendasin etanoolilahust veelgi, lisades esialgsest lahjendusest 10 ml ning lisades destilleeritud vett 250ml kriipsuni. Teise
Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur 0 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba võimsus . 8 Pumba tarbitav võimsus (P) on ajaühikus pumpa läbivale keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliliselt kasulik võimsus (Phk ) on võimsus , mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt: Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia (tehtud töö): A= FS = mg S = mg H (J/kg) , kus H on pumba staatiline tõstekõrgus. Ühes ajaühikus läbib pumpa vedeliku mass G = Q (kg/s) Seega pumba hüdrauline võimsus on Phk = Q g H (W) = g Q H / 1000 (kW) , kus on vedeliku tihedus kg / m 3 , Q pumba jõudlus m 3/ s ja H tõstekõrgus m. Pumba poolt tarbitav(üldine ) võimsus (P) on hüdraulisest võimsusest suurem pumba liikuvate detailide (laagrid, tihendid jne.) hõõrdejõudude ületamiseks
Manomeeter survetorul näitab manomeetrilist tõstekõrgust ehk pumba täissurvet. Pumba võimsus . Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Pumba tarbitav võimsus on ajaühikus pumpa läbiv keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliselt kasuliku võimsus on võimsus ,mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt: Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia ,mis võrdub tehtud tööga. A= FS = mg S = mg H (J/kg) , kus H on pumba staatiline tõstekõrgus. Ühes ajaühikus läbib pumpa vedeliku mass G = Q (kg/s) Seega pumba hüdrauline võimsus on Phk = Q g H (W) = g Q H / 1000 (kW) , kus on vedeliku tihedus kg / m 3 , Q pumba jõudlus m 3/ s ja H tõstekõrgus m. Pumba kasutegur. Pumba poolt tegelik tarbitav(üldine ) võimsus (P) on hüdraulisest võimsusest suurem pumba liikuvate detailide (laagrid, tihendid jne.)