Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna- Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla
Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide
teha. Erinevad allikad annavad arvuks 921(929) – 963, ümardatult võime selleks arvuks lugeda 1000. Tunduvalt keerukam on selgusele jõuda hukkamiste konkreetsetes asjaoludes: kus, millal, kelle poolt. Juutide hävitamine Eestis 1941. aastal erines tunduvalt Leedus ja Lätis toimunust. Seal organiseeriti Saksa operatiivgruppide (Einsatzgruppe) „juudibolševismi“ propaganda saatel vahelduva eduga kohalike elanike juudivastaseid pogromme ning juutide massihukkamisi. Operatiivgrupi A komandöri Stahleckeri idee kohaselt tuli jätta mulje, et arveteõiendamine bolševike ja juutidega toimus kohalike elanike omal initsiatiivil ilma Saksa võimude suunamiseta. Eestis kujunes olukord teistsuguseks. Operatiivgrupi 12. oktoobri 1941. a olukorra ülevaates tõdetakse, et Eestis pogromme korraldada ei ole õnnestunud ja seda peeti vähese propaganda veaks. Kui uskuda siin
annaabi.ee 
