Majanduspoliitika
Rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia. Selleks peetakse tavaliselt ühest ja samast
rahvu- sest inimeste kokkukuuluvustunnet, mis taotleb rahvuse säilitamist ja arendamist.
Tuleb aga tunnistada, et kategooria “rahvus” oma tänapäevases tähenduses on võrdlemisi
uus. Veel kolmsada aastat tagasi käis piir pigem seisuste järgi. Rahvuse kujunemist tingis
suuresti majanduslik sund. Sissemurdev kapitalism nõudis massiharidust. Talupojakeel
pidi muutu- ma uue aja kõiki võimalusi rahuldavaks kirjakeeleks. Sellele andis tugeva
tõuke reformat- sioon ja piibli tõlkimine paljudesse keeltesse.
Äärealade rahvad ei olnud lihtsalt Euroopa impeeriumide rõhumise all – nad võtsid kogu
riikluse idee üle impeeriumi isandatelt ning pöörasid selle lõpuks impeeriumi enda vastu,
hakates nõudma enda rahvuslikku iseseisvust.