Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal
Idla massiesinemised ei taotle üksnes
vaatemängulisust, mida saavutatakse erinevate trikkide,näiteks mitmevärviliste
ümberpööravate seelikute ja muu butafooriaga, nagu meil staadionidel vahel näha võib,
vaid esinemised on eeskätt suunatud võimalejaile endile- nende keha arendamisele ja
võimlemise propageerimisele. Selles avaldub Idla eripära.(Dagmar Normet, 2001, "
Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 11)
Et võimlemist massidess viia, organiseeris Idla juba kahekümnendate aastate lõpus oma
mustervõimlejate abil mitmeid instruktorite kursusi üle vabariigi. Kuid kõige
põhjalikumad, kaks kuud kestvad kursused eelnesid Eesti Mängudele. Nendel kursustel
õpiti nii nais- kui ka meesrühmade võimlemiskavu, samuti rahvatantse. Idla koolkonnale
tüüpiliselt oli kursuste õppekavas suur tähelepanu teoorial: anatoomial, füsioloogial,
õpetamise metoodikal, folklooril
annaabi.ee 
