Keemiatehnika alused
võrrelda omavahel ideaalgaasi (2.2) ja reaalgaasi (2.3) olekuvõrrandeid, saab näha, et
ideaalgaasi korral on kokkusurutavustegur z võetud üheks.
2.2 Energia jäävuse seadus
Selle seaduse järgi iga süsteemi energiahulk on konstantne suurus. Energia jaguneb süsteemis
järgmisteks osadeks:
- siseenergia
- potentsiaalne energia
- kineetiline energia
Juhul, kui enegria liigub üle süsteemi piire, see toimub kas tööna või soojusena.
Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne:
E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6).
Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju:
E (sisse) = E (välja), (2.7),
kui arvestada energiakadu:
E (sisse) = E (välja) + E (kadu), (2.8).
Energia voog (q, J s-1 e. W) on energia voolukiirus süsteemi või süsteemist välja (nt. Maa
pinnale jõudev päikesekiirguse energia).
annaabi.ee 
