Ülevaade Eesti tantsudest
Igal
traditsioonil võib olla oma kombetalituste kogum ehk rituaal. Rituaalid aitavad nii tantsupeol
osalejate kui ka pealtvaatajat paremini keskenduda etenduseks või selle jälgimiseks, luues
meeleolu ja ühtekuuluvustunde. Kõige levinumaks rituaaliks tantsupidudel on kujuneneud
peotule süütamine. Sageli eelneb sellele peotule toomise tseremoonia. Tervitus, ava- või
tänusõnad kannavad sündmuse olulisuse tunnust ning annavad hinnangulist tagasisidet.
Massesitused (peo alguses ja lõpus) viitavad osalejate korporatiivsele hoiakule, seda rõhutavad
ka pidulikud lõpumarsid. Ka noorte tantsupeol on oma rituaalid, mis eespool oleva loeteluga
ühitvad ainuomaseks ja oluliseks on lõputants ,,Oige ja vasemba", mida just Ullo Toomi seades
esitavad kõik osalejad. Kui 1962. aastal esitas ,,Oiget ja vasembat" 3535 tantsijat, siis 2007.
aastal oli tantsuväe suurjus juba 6820.
I noorte laulu- ja tantsupidu 28. juuni 1. juuli 1962