Hooajal võib töö intensiivsus ja maht suureneda. Töö nõuab pidevat kontakti inimestega nii telefoni kui ka reaalajas. See nõuab ka individuaalset lähenemist igale patsiendile. Lisaks klientidega suhtlemisele ja nende masseerimisele hoolitseb massöör oma töökoha ettevalmistuse ja korrashoiu eest. Tingimused peavad vastama hügieeninõuetele ja kõik vajalik (õlid, puhastusvahendid, tekid, muusika jm) käepärast olema. Värve, lõhnu ja helisid kasutades loob massöör masseeritavale sobiva rahu ja lõdvestumist soodustava keskkonna. Olulised on tööaja täpsus, korrektsus, iseseisvus, püsivus ja füüsiline suutlikkus. Massöör peab ise olema heas vormis, sest tema töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt suhteliselt raske ja vastutusrikas. TÖÖANDJA POOLT TAGATAVAD TÖÖVAHENDID Teenistuja töövahenditeks on: Tal on kasutada:
esile lihaskiudude lühenemise, mis ilmneb eriti löögi vahetus läheduses. Kerged ja tihedad löögid on oma toimelt sarnased vibratsioonile, põhjustades kudede suurenenud erutuvust. (Cassar, 2004) 6 4.5. Vibratsioon Tehnikat sooritatakse enamasti kätega, kuid kuna võte eeldab kiireid võnkeid, kasutatakse sageli ka spetsiaalseid aparaate. Käsivibratsiooni olemus seisneb masseeritavale kehaosale maksimaalse sagedusega võnkeliigutuste edasiandmises, mida viiakse läbi ühe või kõikide sõrmeotstega, samuti ka peopesa või rusikaga. Vibratsiooni puhul sooritatakse liigutusi harilikult närvitüvede suunas. Vibreerimisel ühe või mitme sõrmega asetatakse nad risti või horisontaalselt mõjutatava kehaosaga. (Cassar, 2004) 4.6. Raputusvõtted Raputusvõtete hulka kuuluvad raputamine, saputamine ja rullimine. Raputusvõtetele kulub