Sooteadus
võetakse küll tee kõrvalt, kuid selliselt, et vee äravool jääb reguleerimata.
Eespool käsitlesime turvasmuldadel ja soostuvatel muldadel kasvavate puistute (männikud,
kuusikud, kaasikud, sanglepikud) kuivendamise tulemusi peamiselt U. Valgu, P. Kollisti ja V.
Hainla uurimistööde tulemuste alusel. Nendes uurimustes kajastuvad soopuistute kuivendamise
tulemused, nagu nad avaldusid kuivendamisele järgneva 20-25 a. kestel. Massandmestiku analüüs
(P. Kollisti andmed) haaras ka vanemaid (kuni 60 a. tagasi) kuivendatud alasid. Kuid liigniiskete
metsade kuivendamise mõju võib olla palju kaugemaleulatuvam. Seda näitab metsakorralduse
massandmestiku analüüs perioodi 1982-1992 kohta (Pikk, 1997).
Kokkuvõtted näitasid, et kasvukohatüüpide pindalalises jaotumises riigimetsades on
toimunud viimastel aastakümnetel (kui võrrelda P. Kollisti 1958...1967 a. andmeid J. Pika
1982...1992 a. andmetega, s.o. umbes 25 a
annaabi.ee 
