Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
rohkem tema isa, majandusinimest, kes kalkuleerib rahulolu ja rahulolematust ning kes peab
suurimaks patuks seda, kui ta on investeerinud millessegi sellisesse, mis naudingut ei paku.
Erinevalt oma eelkäijast ei pea psühholoogiline inimene arvestust mitte aktsiate ja kapitali
üle, vaid oma hinge ökonoomika kohta. Kõike, alates oraalsest erootikast kuni matemaatikani
käsitleb ta naudingu printsiibist lähtuvalt. Isegi enesetapp rahuldab enesetapjat ja sadism
pakub mõnu sadistile / masohhistile.
Selliseks oli kujunenud taustsüsteem, kust kahel mandril läbi kahe geeniuse teineteisest
sõltumatute püüdluste sündis semiootika. Küllap võiks olla uute kriitiliste uurimuste teemaks,
mil määral minu poolt käesolevas töös kirjeldatu mõjutas Saussure'i ja mil määral Peirce'i.
Mina pean siinkohal targemaks lõpetada Einsteini tsitaadiga: The secret to creativity is
knowing how to hide your sources.
annaabi.ee 
