St inimene vastutab ise oma tegude eest ja religioon on enese vormimise, loomise tööriist, maagia. LaVey satanism on religiooni ja psühhiaatria vahel, selline “rituaalne konstruktivism”. Köige olulisem aga et kogu selle LaVey kontsepti taga seisab non-konformistlik (heterogeene) kreatiivsus ja mitte dogma. Oluline on kreatiivsus, syntees, mis seltskonnal peeglit ees hoiab. Ühiskonna hirmu satanistide ees nimetas LaVey “sotsiaalseks masohhismiks”. Sest sinna mida ei tunta, projetseeritakse fantaasiad ja soovid. Mida aga meediad meelsasti sugereerivad. Teatud tingimustes vöib see pöhjutada massihysteeria, vt. "satanic panic”. Alguses oli Saatana figuur mingi systeemi instrument võõrate elementide niveleerimiseks. Tuhanded aastat hiljem kasutatakse teda enese initseerimiseks. Teisel pool aga areneb eraldi saatanakummardajate liin omaenda dünaamikaga
julgus; naiseliku iseloomu omaduseks on loov vastuvõtlikkus, kaitseinstinkt, reaalsusetaju, taluvus, emalikkus. Sageli on nii, et kui mehe iseloomujooned on nõrgad, siis püüab ta puudust kompenseerida esmajoones rõhuasetusega oma mehe rollile seksis. Mees püüab tõestada oma mehelikku vaprust seksis, kuna ta on ebakindel oma mehelikkuses. Mehelikkuse veel äärmuslikuma halvatuse puhul võtab võimust sadism. Kui naiselik seksuaalsus on nõrgestunud või väärastunud, siis muutub see masohhismiks või omamiskireks. 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda ümbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb on soojuse ja toidu positiivne trgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust ja toitu selle allikast emast. Ema on soojus, ema on toit, ema on rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund.
annaabi.ee 
