Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
8. Pered, kus leibkonna pea on naine, on majanduslikult tunduvalt kehvemas
olukorras, kui analoogsetes mees leibkonna peaga peredes
9. Naistel on piiratud võimalused kutseõppes
Nendele võib ka veel juurde lisada nt naiste madala aktiivuse tipp-poliitikas (mitte
segamini ajada naiste väga suure aktiivsusega poliitikas rohujuuretasandil partei
liikmeskondades valitseb pea täielik sooline tasakaal1). Lisaks on kohaliku tasandi
tippvõim eriti maskuliinne2.
Omalt poolt tahaksin juurde lisada kõige suurema probleemi soolise võrdõiguslikkuse
juures Eestis oskuse puudumist diskrimineerimist ära tunda. Veelgi enam teada,
mida kujutab endast üldse võrdõiguslikkuse kontseptsioon. Mul ei ole hetkel tugineda
mingile uuringule, kuid ma väidan, et Eestis on võrdõiguslikkusel üsna negatiivne
värving. Sõna "naisõiguslane" assotseerub paljudel mingite negatiivsete