Eesti õigekeel
Häälikuühendid ja nende õigekiri
Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet.
Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema.
Häälikuühendite õigekiri
Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borsi.
Erandid
1. rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki; kaskki, maskki; kukkki, sukkki;
2. liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev, parkettpõrand, keskkool;
3. ülipikk ss heliliste l, m, n, r järel: valss, pimss, seanss, ressurss, renessanss;
4. kui liide algab sama tähega, millega sõna lõpeb: õhkkond, rõhkkond, keskkond, modernne
Harjutav etteütlus
Jutud petliku loomuga ametniku mõttetust nõudlikkusest ja absurdsest kokkuhoidlikkusest olid
jõudnud korralikkude kodanikkude kõrvu
annaabi.ee 
