Leedu ajalugu
kõrval Antanas Maskevitcius (punane preester). Üritati haarata kaasa ka talurahvast.
Mõõdukama hoiakuga seltskonda hüüti aga valgeteks, kes pigem soovisid aadli õiguste
suurendamist, Vilniuse ülikooli taasavamist, hariduse levikut. Radikaalid punased aga
soovisid mässu ja poola-leedu riigi välja kuulutamist. Varssavis moodustatigi ajutine valitsus
ja kutsuti leedukaid kaasa. Komitee kuulutas välja Leedu-Valgevene Ajutise Valitsuse. 15000
ülestõusjat (Sygmunt Sierakowsky ja Maskevicius) astusid 100 000 vene sõjaväelase vastu.
Kuulutati välja kõikide kodanike võrdsed kodanikuõigused. Küll just punaste poolel olid
mõtted iseseisva leedu riigi väljakuulutamisest. Suuremad lahingud 1863 mais Birzai lähedal,
kus mässajad said lüüa. Edaspidine võitlus jätkus teatud määral partisanivõitlusena. 1863
detsembril võeti kinni juhid Maskevicius ja Kalinovski ning poodi üles. See ülestõus andis
annaabi.ee 
