võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste näitemängudega, mida peeti suurtemate pühade ajal. Etendusi näideldi linnaplatsidel ja ka gildimajades. Tavaliselt oli maskeraad karneval ning seal oli kõigil teemapärane kostüüm koos maskiga. See oli suuremat sorti ballipidu, kust võisid samuti osa võtta kõik linna elanikud ilma tasuta. Autor: Kaarel Vandler 2008a
lõpetaks oma julmuse, aga kuningas viskas selle eest Trippettale hoopiski veini näkku ja tõukas teda. Langes pool minutit surmvaikust, kuni selle katkestas imelik hääl. Seepeale pakkus Hüpikkonn ette mängida maskeraadi külalistele vingerpuss ja sõnas, et on vaja 8 inimest selles osalema. Osalejateks saidki kuningas ja tema seitse ministrit. Hüpikkonn riietas nad trikoosärkidesse, kattis need tõrvaga ja linakiuga, et teha nad gorillade sarnaseks. Maskeraadil esinesidki kuningas ja seitse ministrit gorilladena ja kui saabus sobiv võimalus, tõmbas Hüpikkonn nad mettallkettide kaudu kroonlührile ja süütas nad põlema kättemaksuna Trippetta löömise eest. Peale seda ei nähtud ei Hüpikkonna ega Trippettat enam kunagi. Must kass Juba lapsepõlvest peale, oli mees armastanud loomi. Temal ja tema naisel oli palju loomi, kelle hulgas oli ka must kass, kes oli silmapaistvalt ilus ja suur loom.
kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks. Jaotuses kaheks sugupooleks on naiseliku osaks olnud esindada kõike voolavat, pimedat ja põhjatut, nagu lihalikkust, tundelisust ja passiivsust, kuna aga mehelik on saanud väljendada kõike tõsist, puhast ja põhjapanevat, nagu hingelist, mõistuslikku ja aktiivset. Samasuse võimu all on naised hakanud end painutama meeste vajadustele ja soovidele vastavaks näitlema naiselikkuse maskeraadil. Samasus-korras pole olemas naist iseenda jaoks ega naisi üksteise jaoks. Hilisemas fil-s otsib ta vastust, kuidas naist määratleda nii, et ta ei oleks mehele vastandatud; tahab lahti saada mõtlemisest stiilis ,,kas A või mitte-A". Ta pakub pilte naisest ja naiselikust mitmekesisena ja määratlematuna. Teoses ,,Sugupool, mida ei ole üks" (1977) ütleb üks naine teisele: ,,Horisont ei lakka kunagi avardumast meile, kes me oleme alati avatud". Ta otsib mehelikule taandumatuid,
annaabi.ee 
