Unistus paremast minevikust
totalitarismiga, tapetud, küüditatud ja vangistatud inimesed, kokkuvõttes, ajalooline kogemus
kujuneks tänapäeva demokraatliku maailma ühisväärtuste alusmüüriks. Just sellele ehitamegi
oma ühist tulevikku kindlas teadmises, et mineviku õudused kaovad jäädavalt. Mainimata ei
saa jätta ka seda, et tuleb teha kõik endast olenev vaid ühel kindlal eesmärgil. See aade on:
Eesti peab olema tugevalt juurdunud Euroopas. Tegemist ei ole peo ega maskeraadiga, vaid
tõeliste väärtuste, nagu Ateena ja Rooma, kaitsmisega maailmas, mis on teinud oma esimesed
sammud kolmandas aastatuhandes. Siia tulime optimistliku tundega, et maailm hakkab
valmima, et ajalugu on lõppenud, mis on loomulikult sügavalt väär. Ajalugu kestab nii kaua,
kuni on keegi, kes seda meeles peab ja talletab. Kogemusi ja mälestusi me siiski unustada ei
saa. Seega ajaloo kadumine on välistatud.
2
annaabi.ee 
