Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon masismaa ja mere vaheline piir. Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi aasta aastalt korduv veetaseme tõus.
suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla. Hamsiin-süüria kõrbetes, kuum ja kuiv kõrbetuul, 50päeva 1 tsükkel. Ookeani mõju kliimale
annaabi.ee 
