Läti ajalugu
1834 26 1430
1854 55 4400
1879 145 12 000
Nende näitajatega kasvas Riia Venemaa tööstuslinnadest kolmandale kohale, jäädes alla vaid
Peterburile ja Moskvale.
Paar suuremat ja kuulsamat Riia tööstusettevõtet: Thilo tekstiilivabrik (omaniku nime järgi), 19.
saj keskel ligi 400 töölist. Mehaanilised kangasteljed, kahtlemata moodsamaid kogu Venemaal.
Wöhrmanni masinavabrik – samuti üks edumeelsemaid, mitte ainult tööliste arvu poolest, aga
seal hakati esimesena kogu Baltikumis ehitama aurumasinaid.
Kuznetsovi portselanivabrik – juba ala poolest omapärane, eriline ka selle poolest, et tegemist oli
Vene rahvusest ettevõtjaga, suurkaupmehega, samas kui absoluutne enamus kuulus veel
baltisakslastele. 19. saj lõpuks hakkasid need proportsioonid muutuma. Juurde tuli ennekõike
lääneeuroopa ettevõtjaid, eriti inglasi.
Haridusasustus – Riia Toomkool. 1760
annaabi.ee 
