Motivatsioon
Veendumuste kujunemises
mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja inimese väärtusbaas.
Usk
Usku võime vaadelda veendumuse hingeluse ja emotsionaalse ekvivalendina. Usuline ehk
religioosne suundus on midagi unitaarset ja isiksuse terviklikku käitumist organiseerivat,
erinevalt näiteks ebausul põhinevate uskumuste suvalisest kogumist. Neurootilise uskumuse
ja terve usu on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust
maserdatud inimesele troosti j tuge. Säärases usus ei ole armastust ega anduvust, ennemini on
see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu
veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja
usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa
tema motivatsiooni kujunemisel.
Motiiv
3
annaabi.ee 
