"masendavaimal" - 1 õppematerjal

Juhan Liivi autobiograafiline luule

Luule aitas Liivil üle elada raskeid aegu, kirjutades tundis ta end vabalt. Siiani hinnatakse kõrgelt Liivi luule loomulikkust, ükski sõna ega riim ei jäta võltsi muljet. Tolle aja kohta ebasobilikke luuletusi kirjutades sattus ta kriitikute halvustamise alla, kuid Liiv kartis ülekõige oma luule üle hindamist, sest „Nad hirmsad on, mu laulud ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus- ei, mind mitte iganes!“ Depressiooni sügavaimal ja masendavaimal perioodil ilmus tema luuletustesse aina rohkem viiteid „tal kitsaks on jäänud maapäälne hing“ ning „ees on surm, ma tunnen ta vina“. Sõnameister teadis, et surm on lähedal, ta oli juba liiga haige. Suurimaks katsumuseks loeksin Liivi luules just selle, et ta suudab ennast arvustada „Andke andeks nõdrameelsele, kellel paremat ei olnud teha- vaeva teistel’, häbi endal“ Raudtee Noor-Eestile Kangas Rändaja Helin Sina ja mina Ärge küsige mult luuletusi