Kunsti ajalugu
Esmajoones keskenduti veejuhtmete e. akveduktide ehitamisele. Kõige varasemad neist rajati
etruskide ja kreeklaste eeskujul maa - alustena, alates 2. saj. eKr. aga ehitati sillakujulisi
maapealseid veejuhtmeid. Enamik neist töötas gravitatsioonipõhimõttel, s.t., et vesi voolas
languse suunas. Vabariigi - aegse tehnika - ja arhitektuuriimeks võis pidada 144. a. eKr.
kõvast tufist ehitatud veejuhet Aqua Marzia, mille üldpikkuseks oli 90 m, kõrgus aga ulatus
10. meetrini. Kokku oli sel akveduktil üle 1000. kaare. Ka vanimad kanalisatsioonirajatised
pärinevad vabariigi - aegadest.
Varased Rooma inseneriehitised olid suures osas seotud ka sõjapidamisega - eeskätt teede - ja
sadamarajatised. Roomlaste suurimatest teedest on teateid juba 4. saj. eKr., neist kuulsaim on
312. a. eKr. alustatud Via Appia, Roomast lõunasse Capuasse viiv 195. km. pikkune tee, mis
sai eeskujuks hilisematele teedele. 3
annaabi.ee 
