Poliitika ja valitsemise alused õpiku Heywood 3-nda ja 11-nda peatüki kokkuvõte.
Sotsialism: kuigi sotsialismi algeid võib leida Levellers ja Giggersite teostest
seitsmeteistkümnendal sajandil või Thomar More`i ,,Utoopia" teoses või isegi Platoni ,,Vabariik"
kirjas, ei võtnud sotsialism poliitilise uskumuse kuju enne üheksateistkümnenda sajandi algust. See
arenes vastureaktsioonina industriaalse kapitalismi ilmumisele. Varajases vormis oli sotsialism
fundamentaalne, utoopiline ja revolutsionääriline karakter.
Marxsism: Teoreetilise süsteemina moodustab Marxsism põhimõttelise alternatiivi liberaalsele
ratsionismile, mis on domineerinud lääne kultuuris ja intellektuaalses maailmas moodsal ajastul.
Poliitilise jõuna, rahvusvahelise kommunistliku liikumisega on Marxsismi nähtud kui põhilist
vaenlast lääne kapitalismile perioodil 1917-1991.
Marxs ise uskus, et on loonud uue sotsialismi liigi mis oli teaduslik. Marxsismi filosoofia
nurgakiviks oli see mida Engel kutsus ,,materiaalse kontseptsiooni ajalugu". See toob esile
annaabi.ee 
