Peruu uudised
vähematesse kätesse. De Soto vastus on lihtne, esiteks ei tegele ta majandusteooriaga, vaid arendab
konkreetse ühiskonna majandust.
Teiseks, erinevalt oponentidest, ei ole ta Marxi tudeerinud valikuliselt ja meenutab Marxi ennustuse
konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda
mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt.
Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised. Ja üldse ei suhtu de Soto
Marxisse sugugi halvasti. Tal on kaks saksa lambakoera: Marx ja Engels («nad on sakslased,
karvased ja ei austa võõrast omandit»).
Veenvamad on nende kriitikute hääled, kes süüdistavad de Sotot kultuurispetsiifika eiramises
turumajandus ja demokraatia ei sobivat igale ühiskonnale.
De Soto lööb leftiste nende oma relvaga: need on rassistlikud vaated ja ta ei hakkagi arutlema
teemal, kas peruulased väärivad demokraatiat ja jõukust või ei. Nt hiinlased nälgivad ressursirohkes
annaabi.ee 
