Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marut...
Lyssavirus perekond, Rhabdoviridae sugukond RNA-viirus Nakatumine toimub haige looma sülje sattumisel haava (nt hammustus) Haiguse ülekandumise võimalus inimesele Haigelt loomalt – hammustushaava kaudu võib üle kanduda Toore lihaga – tapamaja töötajad võivad haigestuda nakatunud koega kontaktis olles Töödeldud lihaga – haigestunud looma liha tarbides haigus ei levi Esinemissagedus Hetkeseisuga on Eesti marutaudist vaba Soome on samuti marutaudist vaba Lätis ning Venemaal võib esineda Maailmas esineb seda enim Aafrikas ning Aasias, eriti Indias Uus-Meremaal ning Austraalias pole esinenud Teatamiskohustuslik? Marutaud on teatamiskohustuslik haigus Kasutatud kirjandus Infektsioonhaiguste õppematerjal http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3764878 http://www.fao.org/docrep/003/t0756e/T0756E03.htm https://www.spc
Otsene kontakt (haige looma süljega) - hammustus - kriimustus - lakkumine Esineb 50%-l haigetest, kestab prodroom ehk erutusstaadum 2-10 päeva. Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi. Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel)
annaabi.ee 
