Panteon
Karniisiga
eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist.
Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli
Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud
arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai
sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks
Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti
Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla.
Purustused ja rüüstamised
Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis
Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud
pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus
VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda