ja käitumine, vahemalt oma geograafile huvipakkuvas osas, s6ltub taiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism -inimeste tegevus s6ltub eeskätt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. MANDRI geogr peavoolid peale Vidali Jean Brunhes vidali propageerija Juhtivale kohale tõusis prantsuse geograafia(Emmanuelle de Martonne) MUUD VOOLUD Geopoliitika- halford mackinder esimene geograadiaprof Inglismaal. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi väikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks ühinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile.
teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid. Mandri-Euroopa geograafia peavoolud pärast Vidali Juhtivale kohale oli tõusnud prantsuse geograafia. Tolle perioodi suurim saavutus on ilmselt seeria "Geographie universelle" (1927-1949).. Seeria toimetaja ning ideeline juht, aga samuti mitmete oluliste osade (Kesk-Euroopa, Prantsusmaa loodusgeograafia) autorgi oli Emmanuelle de Martonne. Saksa regiooonikirjelduste pärliks on vist Hermann Lautensachi (1886-1971) "Korea" (1944), mis säilitab teatava teadusliku väärtuse tänini, hoolimata suure osa teabe aegumisest. Peale 1960. aastat saksa ja prantsuse geograafia kuulsus tuhmus. Allakaigu peamine põhjus näib olevat asjaolu, et ei saksa ega prantsuse koolkond (Beaujeu-Garnier valja arvatud) ei läinud kaasa paradigmavahetusega ja nokitseb edasi vanade end ammendanud teemade kallal. Muud voolud Geopoliitika