nendel on kriitiline jahtumistemperatuur oluliselt väiksem. Vesi Levinum jahutuskekkond jahutamisel on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii temperatuuripiirkonnas 650-550 kraadi( austenniidi lagunemine) kui ka temp vahemikus 300- 200 kraadi ( martensiidi teke). Viimases peitubki vee kui karastuskeskkonna puudus. Siinjuures avaldab veetemperatuur mõju selle jahutamisvõimele, eriti temperatuuripiirkonnas 650-550 kraadi, martensiiditekke piirkonnas (300-200 kraadi) see tegelikult mõju ei avalda. Vees leiduvad lisandid avaldavad sammuti tugevat toimet tema jahutusvõimele. Näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi mis ei sisalda sooli jahutavad vahemikus 650-550 kraadi 2 korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid vähendavad vee jahutusvõimet, seetõttu jahutab keedetud vesi ( või korduvalt kasutatud vesi ) võrreldes toore veega intensiivsemalt. Õli
Legeerelementide mõju martensiitmuutusele. Suurem osa legeerelementidest alandab martensiitmuutuse algtemperatuuri ja sellega suurendab jääkausteniidi kogust, mis fikseeritakse terases peale karastamist. Näiteks 5 % mangaani puhul ei saa karastamisega üldse fikseerida martensiitstruktuuri ja teras jääb austeniitseks ka peale karastamist. Räni ei muuda martensiiditekke temperatuuri, koobalt ja alumiinium aga suurendavad seda. Oluliseks on legeerimise mõju terasuurusele, kuna sellest sõltuvad terase väsimus- ja dünaamilised omadused. Karbiide mittemoodustavad elemendid (nikkel, koobalt, vask, räni) mõjutavad suhteliselt vähe austeniiditera suurust. Vastupidi kroom, molübdeen, volfram, vanaadium ja titaan peenendavad tugevasti tera (elemendid on nimetatud nende peenendamise mõju järjestikus).
annaabi.ee 
