Materjaliõpetus
peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul
tekib nõelja struktuuriga beiniit.
Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab
püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit
enam perliidiks muutuda. Seega martensiitmuutus on mittedifuusne, mille tulemuseks on
nõelja struktuuriga süsiniku üleküllastunud tahke lahus α-rauas.
Martensiidil on suuremerimaht kui austeniidil, millega kaasneb tunduv sisepingete
suurenemine karastunud terases ja millest tuleneb martensiidi suur kõvadus (üle 60 HRC)
ning tugevus.
Et vältida antud terases austeniidi lagunemist difusiooni teel, ehk saada martensiiti, on vaja
terast jahutada temperatuurini 300-200 kraadi kriitilisest kiirusest v k (joonis 1) suurema, üle
120kraadi/s kiirusega, näiteks kiirusega v 4 .