Eesti aastatel 1917-1920
valimised.
3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse.
4. Hakati looma eesti rahvus väeosi.
5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel.
4.2. suund omariiklusele;
4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust;
4.4. EV väljakuulutamine;
4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika;
18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene
vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25. veebruari
keskpäeval marssisisd sakslased Tallinna ning 3. märtsiks langes nende kätte
kogu Eesti territoorium. Eestis kehtestus sõjaväeline diktatuur, kus kogu
võimutäius kuulus saksa sõjaväelastele. Eesti erakondade tegevus peatati,
rahvusväeosad saadeti laiali, rahvusmeelne ajakirjandus suleti, asjaajamises ja
koolides mindi üle saksa keelele. Siinne majandus allutati Saksamaa vajadustele.
Toiduainete ulatuslik väljavedu tõi kaasa linnaelanike olukorra järsu halvenemise.
4.6
annaabi.ee 
