Kongress oli rahul Saksa väikeriikide ühendamisega. Teine erand oli Rootsi, Rootsis 1 kuningas oli võimult kõrvaldatud, probleeme tervisega, valitsejaks oli saanud kõrvaldatud kuninga onu, kunnil polnud järeltulijaid, toimus Napoleoni sõdade ajal. Rootsi riigipäev hakkas otsima riigipärijat Rootsile, toonasel momendil oli oluline Prantsusmaaga hästi läbisaamine, Rootsi kroonipärijaks kutsuti prantslane. Kuningas adopteeris täisealise marssali. Prantslasest prantsuse marssalist saigi Rootsi kuningas. Praegune rootslaste kuningas on pärit Prantsusmaalt. Bernadotte'ide suguvõsa. Nende suguvõsa on siis praegugi Rootsis võimul. Kongressil lähtuti: 1) Seaduslikkus need dünastiad, kes olid oma võimu kaotanud, said oma võimu tagasi. Nt. Hispaanias sai taas Bourbon'ide dünastia võimule. 2) Julgeoleku põhimõte- Prantusmaa ümber loodi väikeriikide vöönd, mis pidi võimaliku tulevuse Prantsusmaa rünnaku vastu võtma
See on jätnud selgelt tuntava jälje ka lähiajaloo allikalisse baasi. Stalin oli ka see, kes juurutas selle, et väga ulatuslikult kuulas telefonikõnesid pealt. Olulisemad jutuajamised peeti väljas, et ei oleks telefoni pealtkuulamist. Sõjajärgsel perioodil jälgis Stalin just punaarmee juhte. Nt Zukov oligi sunnitud tagasi tõmbuma, tema ju see, kes võiduparaadi vastu võttis Punasel väljakul. Tulemuseks see, et sellest suurest marssalist tehti teisejärguline väejuht. Lingvistiline taust - iga ajastu jätab oma jälje kaasaegsete kõnekeelde, selle ajastu tundmisel on vaja seda lingvistilist tausta paremini tunda. Nõukogude aeg sünnitas uue keele, mis peegeldas nõukogulikke keelendaid, toalitaarse ühiskonna ülepolitiseeritud keel, see oli vajalik vaimsuse, individuaalsuse vähendamiseks. Neutraalse sõnavara politiseerimine, ideologiseerimine, see ajastu jättis väga jõulise jälje
annaabi.ee 
