Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks nimetatakse vahepeale jäävaid server-masinaid või switche) soovitud adressaadini, kelleks antud juhul on veebiserver. Sealt saadetakse tagasi pakett 2 infoga, mis reisib arvutini 1 tagasi, aga üks marsruuteritest otsustas, et on parem saata pakett otse viimasesse marsruuterisse, mitte sama teed tagasi, kust tuli esimene pakett. Aadressiteisenduse protokoll (ARP) Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk MAC-aadressile Etherneti kohtvõrgus (Etherneti-aadressile). Interneti kontrollsõnumiprotokoll (ICMP) Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. 7
marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42. Vigade avastamine ja parandamine, CRC alamvõrku kus sihtarvuti asub. marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed 1. Paarsusbiti moodus: nt bitijadas peab olema paaris arv nulle 50. Ethernet on esimene laiemalt levinud LAN tehnoloogia. pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi – kui ei ole siis paarsusbitt on 0. 2
ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub
oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette.