Sillad, jaoturid, kommutaatorid Sild on kanalikihi seade. parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima pikendatud sõnumiga XOR tehet. Lõpuks peab vastuvõtjal jääk Edastab Etherneti kaadri, uurides selle päist ja saadab (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra tulema 0 – kui on siis on OK. valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui 43. Lokaalvõrgud, topoloogiad. Lokaalvõrk ehk LAN on kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. Nad jagavad nende endi marsruutimistabelid muutuvad. mitteavalik arvutivõrk, mis on kontsentreeritud mingile võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on 33. Distance vector marsruutimisalgoritm
)) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. ==> EHK Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus
)) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. ==> EHK Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena
annaabi.ee 
