Morfoloogia ja vormiõpetus
tugevas astmes, II-välteline tüvevariant nõrgas
astmes.
laulu (mille?, II v): laulu (mida?, III v)
õpin (II v): õppida (III v)
Eesti keele
morfofonoloogiast
Sõna on geminaadivahelduslik ehk
pikkusmuutuslik, kui ühes tema
tüvevariantidest on geminaatsulghäälik k, p, t
või ss, teises aga üksiksulghäälik g, b, d või s.
Geminaathäälikuid k, p, t, ss sisaldav
tüvevariant on tugevas astmes, üksikhäälikuid
g, b, d, s sisaldav tüvevariant nõrgas astmes.
vaiba : vaipa
marsin : marssida
Eesti keele
morfofonoloogiast
Kujuvahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi):
Tuleb vaadata üht tüvevarianti, B-tüve. Kui see lõpeb konsonandiga,
on tegemist kujuvaheldusliku sõnaga.
Käändsõnadel osastava tüvi, nt inimest
Pöördsõnadel da-tegevusnime tüvi, nt vaadelda
Eesti keele morfofonoloogiast
nimetav omastav [LAADIVAHELDUSE TEKE]
*silta *siltan
*silta *silan
*silda *sillan
sild silla
*jalka *jalkan
*jalka *jalgan
*jalga *jalan
annaabi.ee 
