Mhartin, Himre, Khevin Marss ja selle 12.A uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. Marsi andmed arvudes Päikesesüsteemi neljas planeet Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa Teleskoobiga hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant Keskmine kaugus päikesest 227,9 mln km Kaugus maast 55-400 mln km Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva Marsi suurus Läbimõõt 6974 km Pindala 144,8 mln km² Ruumala 163,18 miljardit km³ Mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi Tihedus 3933 kg/m³ Gravitatsioon 40% Maa omast Kliima ja õhk
moodustub vees. Mingit märki elusolenditest või kunagi eksisteerida võinud elusorganismidest kulgurid aga ametlikel andmetel avastanud ei ole, nimelt aparaatidel napib elu leidmiseks vahendid. Seetõttu peavad NASA teadlased siiski võimalikuks, et piirkond, kus kulgurid pinnavee jälgi avastasid, võis olla kunagi elamiskõlblik keskkond. 3 Spirit NASA marsikulgur Spirit saatis punasel planeedil viibimise tuhandenda Marsi-päeva (ehk nn soli) auks Maale suurepärase panoraamfoto. McMurdo panoraami nime saanud vaade on kokku pandud 1449 üksikfotost kogumahuga üle 500 megabaidi. Spirit pildistas selle panoraami umbes viie kuu jooksul, mil ta oli pargitud planeedi lõunapoolkeral Low Ridge Haveni piirkonnas, kirjutab New Scientist. Talveperioodi lühikese päeva kasin päikesepaiste
Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. SLAID 2 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6...
Seetõttu on üsna loomulik, et ameeriklased võtsid Marsi uurimisel ohjad enda kätte. Kuuvõidujooksu ajal ja pärast seda tunti kosmoseuuringute vastu suurt huvi ja seetõttu oli NASA-l lihtne saada toetust väga kallite ja keerukate sondide ehituseks ja Marsile lähetamiseks, et otsida sealt elu. Ülesannet lihtsustas seegi, et Mariner 9 abil saadud teave viitas sellele, et minevikus võis planeedil olla nii soojust kui ka niiskust. Järgmine samm teadusuuringutes astuti siis, kui imeväike marsikulgur Sojourner 1997. aastal planeedil maandus. Sojourner oli vaid kingakarbi suurune ega jõudnud kuigi kaugele, kuid esimest korda 20 aasta jooksul oli taas võimalik näha Marsi maastikku sellisena, nagu planeedi pinnal seisev inimene seda näha võiks. Kuid see oli vaid algus. Hilisematele kosmosesondidele Mars Global Surveyor, Mars Odyssey, Mars Express ja hiigelsuur Mars Reconnaissance Orbiter langes küll osaks palju vähem tähelepanu, kuid need tegid fotosid, mis olid kümme korda
annaabi.ee 
