Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
ulatuslikke aariaid, palju fantastikat). Selleks sai ,,Oberon" (Oberon haldjate kuningas, tegelased
kohati sarnased Shakespeare'i komöödiaga ,,Suveöö unenägu"). Londonisse sõitis Weber raskesti
haigena (põdes tiisikust) ning seal ta ka suri. (1840. aastatel asutati Dresdenis lausa spetsiaalne
ühing, mis organiseeris Weberi põrmu ümbermatmist Londonist Saksamaale Dresdenisse, mis 1844
ka õnnestus.)
1820. ja 1830. aastatel kirjutas oma olulisemad ooperid Heinrich Marschner (1795-1861)
vahelüli Weberi ja Wagneri vahel: näit ,,Vampiir" 1828. Samal ajal hakkas oopereid kirjutama ka
Albert Lortzing (1801-1851), helilooja, laulja ja teatritegelane, kes näitlejate lapsena õppis
eelkõige praktikast: tema põhizanr on nn Spieloper (,,mänguline ooper") -- saksa koomiline ooper
kõnedialoogidega, paljude ansamblite ja rikkaliku lavategevusega. Eestis on viimasel kümnendil
laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju