kodukariõigus Saaremaa rüütelkond -> Liivimaa õuekohus -> maakohtu -> sillakohus -> Liivimaa rüütelkonna kohus -> kodukariõigus kui kõik kohtud tulemusi ei andnud oli luba kaevata Kuningale Kubjas - mõistööline kes jälgis et talupojad maksaksid makse Opman - mõisavalitseja kes oli mõisniku nö parem käsi Rehepapp - tegeles mõisaviljaga, juhtis ja valvas selle peksmist kasvatamist Vojevoodkonda - Poola haldusüksus, juhtis Marsall Staarostkond - haldusüksus Vene ajal Ametkond - majandus ja halduskoormust mis kuulus maahärrale Vakus - tasu mingi kindla teene eest Lään - kõrgemalt valitsejalt antud haldamiseks kinnisvara Liivimaa kuningriik - Moskva tsaari vasallriik aastatel 1570 - 1577 Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga valdus 16 sajandil Liivimaa hertsogkond - poola/ leedu valdus Reduktsioon - mõistate riigistamine Vakuraamat - talupoegade koormiste nimekiri
sündmustele. Rahutused kasvasid üle poliitiliseks üldstreigiks ning need suruti jõuga maga: sõjaväe üksused läksid rahva poolele üle, rahvast hakati relvastama. 27. 02 õhtuks oli pealinn ülestõsunud tööliste ja sõdurite käes. 6. Woodrow Wilson - USA president, kes tegi ettepaneku õiglase rahu sõlmimiseks, mis lükati sõdivate poolte poolt tagasi (töötas väljas 14 punkti). Ferdinand Foch - Prantsusmaa marssal 1918, Briti leidmarssal 1919, Poola marsall 1923. Tema koondas liitlasvägede jõud otsustavaks vastulöögiks (sakslaste vastu), kasutades selleks järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. Paisati sakslased tagasi. Andis ka tabava hinnangu Versailles’ rahulepingule. Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents - 27 saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või
8 12. juunil 1812 ületas Napoleoni 450 000-meheline sõjavägi Vene piiri. Venemaa poolel oli kolme armeesse koondatud ligi 300 000 meest. Sõjaminister Barclay de Tolly juhitud oskusliku taganemisega õnnestus kolmel armeel ühineda. 5.6. Preisi väed Riia all 06.07.1812 Baltikum jäi Suure Armee jaoks vasaku tiiva katteoperatsioonide jaoks, kus tegutses kümnes korpus 32 500 mehega, kellest 21 000 olid preislased. Korpust juhtis marsall Étienne Jacques Joseph Alexandre Macdonald. 6. juulil vallutati Bauska (Bauske), 8. juuliks okupeeriti Kuramaa kubermang ning jõuti välja Väina (Daugava) jõeni, kuid puudus jõud Riia tõsiseks ründamiseks ja ümberpiiramiseks. Riias puhkes aga juba varakult paanika, ennatlikult põletati maha Riia eeslinnad ning evakueeriti kubermanguasutused: kubermanguvalitsus, prokuratuur ja kroonupalat viidi Pärnusse, maanõunike kolleegium ja ülemkonsistoorium Tartusse ning õuekohus Viljandisse
annaabi.ee 
