Tallinna tekke problemaatika
Nende tegevusel on
kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu.
Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei
kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi
läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks
nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel
aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli
eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses
uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil.
Seetõttu tulebki vanalinna uurimises kvalitatiivselt uue etapi alguseks lugeda aastat 1972, mil
kutselised arheoloogid taas lülitusid vanalinnas tehtavaisse kaevetöödesse
annaabi.ee 
