Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,000 Maailmas 169 kohal Suremus 6.45 /1,000 Maailmas 150 kohal Haridus Küpros kuulub esikolmikusse hariduse poolest kulutamise peale koos Taani ja Rootsiga
Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda. rahvastik · Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt · Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu