"marmpsetis" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

oskan kreeka keelt.» ülemdiakon oli vait. See kreeka keele tund pani teda mõtlema. Väike Jehan, kellel kõik hellitatud lapse konksud küljes olid, arvas soodsa silmapilgu kätte jõudnud olevat oma palvega esineda ja äärmiselt maheda häälega alustas ta: «Armas vend, kas te minu vastu tõesti niisugust viha kannate, et te nii kurja näo teete mõne rumala kõrvakiilu ja rusikahoobi puhul, mida ma ausas võitluses jagasin tont teab mis poistele ja varganägudele, quibusdatn marmpsetis? Te näete, armas vend Claude, et ma ka ladina keelt oskan.» Kuid kogu see lipitsev silmakirjalikkus ei avaldanud rangele vanemale vennale tavalist mõju. Kerberost ei saadud meekoogiga meelitada.* ülemdiakoni otsaesiselt ei kadunud ükski korts. «Kuhu te sellega tüürite?» küsis ta kuivalt. «Olgu siis, asja juurde! Vaadake,» vastas Jehan julgelt, «ma vajan raha.» See jultunud seletus tõi ülemdiakoni näkku õpetliku ja isaliku ilme.