Inglismaa 1) Canterburi katedraal 2) Salisburi katedraal Itaalia Kirikute kellatorn eraldi Itaali kui pangandus ja kubanduskeskus: kaupmeeste paleed Veneetsias- Doodzide palee, 3- korruseline, kaetud värvilise marmortahveldisega Palee e palazzo: 4-nurkne, siseõuega, 3- korruseline Saksamaa Ehitised punasest tellisest, ka kivist Riia vanalinn ja Toomkirik on ka punasest tellisest(Läti oli Saksa võimu all ning oli sarnane arhitektuur) Eesti Linnakirikud Tallinn- Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik
11. Kus ja millal ehitati ning kellele pühendati Pantenoni tempel? Roomas, pühendatud kõigile riigi jumalatele. 12. Milliseid rajatisi ja milleks püstitasid endale võidukad Rooma väejuhid ja hiljem keisrid? Triumfikaar. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 13. Milliseid materjale kasutati Colosseumi ehitamisel? Millal see valmis? 79-82 pKr. Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist. Talad blokid sambaosad fikseeriti metallklambrite, ankrute ja pulkadega. Avasid sillati kiviblokkidega. Algul ehitati puust Kasutati dooria joonia ja koritose sambaid. Rooma- mörti kasutati sideainena, põletatud savitellised. Marmorit kasut.lubja,liivakivi savi jne katmiseks
toestatud kupliga. Basiilika jaotati löövideks sammaste abil, samba tüves oli kannelüürideta, kapiteelil kujutatud taimemotiivid mõjuvad azuurse ornamendina, kapiteeli peale asetati veel trapetsikujuliste külgedega kiviplokk e. talum. Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt marmorit või kohalikku kivi, hilisemal perioodil palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri. Selles linnas asub ka bütsantsi arhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis Hagia Sophia peakirik (532.-537.a., arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest). Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest
annaabi.ee 
