Torm - Lühike ülivõrre, lühike mitmus
paljudele rahvastele: taimedele, loomadele, lindudele, haldjatele ja teistele olenditele,
keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis
alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri
soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel.
Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka
aasta jooksul oli võimatu kokku lugeda kõiki neid veetlevaid marmorsildu üle
looklevate jõgede, rukkipäis kahisevaid põlde, laiuvaid kesk uniseid
metsalagendikke, igihaljaid aatriume parke, ääristatud munakiviteedega.
Punakildseist katustest ja tornidest moodustus iga öö kordumatu siluett, sest kõik oli
pidevas ehituses ja õitsenguis. Langevad tähed õnnistasid põhjasuunda, lõunarahu
valvas meri, idast pakkusid tuge orud, lääneski neid jätkus, kuid seal oli ka metsa,