Glehni loss
Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega
Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe
päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth(30.06.1869).
1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel
hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et
lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja
marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes
ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas.
Emigratsioon
1918 lahkus Glehn Eestist sõdade tõttu algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse.
Nikolai von Glehn suri 1923. aastal. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast,
sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees
oma lemmikharrastusest ratsutamisest.
4