Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja kujusid, mis arvati olevat edasise hävimise ohus ja vedas salaja Inglismaale. Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu vaatamiseks välja pandud. Kasutatud kirjandus 1. Sirge, S. 2004. Ateena. Tallinn: Ilo 2. Cowan, H., Greenstein, R.,Hanna, B., Haskell, J., Howells, T., Malor, D., Phillips, J., Ranieri, T., Stiles, M., Sweeney, B. 2000.Maailma Arhitektuuri meistriteosed. Tallinn: Karrup 3. Blavatskaja, T., Blavatski, V., Bokastsanin, A, jt
1816.a omandas kollektsiooni Briti kontekstis. Muuseum. Ateena asub seismiliselt keerulises piirkonnas alles 1981 oli seal Elgini afäär 19. sajandil maavärin, mis kahjustas Kaasaja Euroopas: vandalismiakt kohapealseid marmordetaile; ja vargus. samuti on sealne õhusaaste Riiklik komitee: lord Elgin tegutses kahjustanud sealseid marmorreljeefe; heas usus ja just tema tegutsemine pretsedent tühjendaks teisedki kindlustas võimsate frontoonil maailma muuseumid; asunud skulptuuride ja friisi reljeefide marmor päästeti omal ajal säilimise kuni 1832. aastani (Türgi parandamatu hävingu käest; ülemvalitsus Kreekas). Elginil oli ametliku valitsuse luba ja 1832 Kreeka riigi iseseisvumisel ta maksis kunstiteoste eest;
annaabi.ee 
