V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Pärast mõttevahetust olid kõik Venus, Marguerite ja teisedki nõus alistuma neitsi
Maria targale otsusele. Oli veel olemas üks tore osa, nimelt dom Pedro, Meöopotaamia
kuninga oma, kuid nii rohkete katkestuste tõttu oli raske taibata, milleks teda vaja oli. Kõik
need isikud kasutasid ülesronimiseks redelit.
Kuid kõik läks nurja. Müsteeriumi kaunidusi ei tuntud ega mõistetud. Näis, nagu oleks
kardinali sissetulekul mingi nähtamatu maagiline niit äkki tõmmanud kõigi pilgud
marmorlavalt poodiumile, saali lõunapoolsest otsast läänepoolsesse külge. Mingi jõud ei
suutnud pilkusid sealt lahti kangutada. Uued saabujad, nende neetud nimed, nende näod ja
riided hoidsid kogu aeg tähelepanu pinevil. See ajas vihale. Peale Gisquette'i ja Lienarde'i,
kes vahetevahel ümber pöördusid, kui Gringoire neid käisest sikutas, ja peale paksu
kannatliku
mehe polnud ühtki, kes vaest mahajäetud moraliteed oleks kuulanud või vaadanud.
Gringoire nägi enda ees ainult profiile.