massides). Sündmustehorisondi (Schwarzschildi raadiuse) suurus on võrdeline musta augu massiga. Astronoomid on leidnud musti auke sündmustehorisontidega vahemikus 6 miili kuni meie päikesesüsteemi suurus. Aga põhimõtteliselt võivad nad eksisteerida ka väiksemate/ suuremate horisontidega. Näiteks Maa Schwarzschildi raadius on umbes marmorkuuli suurune. Nii palju oleks vaja Maad kokku suruda, et seda mustaks auguks muuta. Must auk ei pea olema väga suur/ulatuslik, aga see peab olema väga kompaktne. Statsionaarsusraja on kokku surutud augu pooluste kohalt, kuid ekvaatoril ulatub veidi väljapoole sündmuste horisonti. Ergosfäär asetseb kahe horisondi vahel; miski ei saa seal paigal püsida, kõik pöörleb augu ümber viimase pöörlemissuunas. Erinevalt sündmuste
Nende kahe vahel ei ole mitte mingit ahelat või nööri, millega nad üksteist ohjata saaksid. Lihtsamalt väljendades tahtis Einstein teada, kuidas gravitatsiooni mõju rakendub. Kohe üsna Einsteini uuringute alguses, sai ta aru millestki tähtsast. Ruum, mis alguses paistab tühjana, ei olegi tegelikult tühi selles on ruum. Selline järeldus viis Einsteini mõttele, et ehk on ruum ise gravitatsiooni vahendajaks. Piltlikult öeldes võib kujutleda marmorkuuli, mis veereb marmorist laual. See on sile ning tasane. Kuul veereks seal sirgjooneliselt. Nüüd, kui laud muuta konarlikuks ja ebaühtlaseks, siis kuulikese trajektoor muutuks oluliselt, sest see oleks mõjutatud konarluste poolt. Einstein uskus, et sama põhimõtte kehtib ka ruumi kohta. Täiesti sile laud on nagu tühi ruum, mis annab objektidele võimaluse liikuda sirgjooneliselt. Massiivsete kehade mõju ruumile on sama, mis lauale oleks kuumutamine see muutuks krobeliseks
e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema! Ta ei löö kunagi kedagi, koputab ainult sõrmkübaraga pähe, ja kes hoolib sellest, ma tahaksin teada. Ta ähvardab hirmus palju, kuid ähvardamine ei tee,haiget -- igatahes mitte siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli. Järgmisel hetkel lidus ta oma ämbriga ja kipitava kuklaga tänavast alla, Tom värvis suure hooga ja tädi Polly lahkus tegevusväljalt, peos tuhvel ja silmts võidurõõm.
annaabi.ee 
