Karl Suure elulugu
Tema sihtpunkt oli Karli haud. Karli haud oli kadunud
ja haud oli unustatud! Keegi ei osanud Otto III aidata, aga kuidagi pidi ta saladuse jälile saama, sest
kolm päeva hiljem leidis ta Karli haua üles. ,,Me sisenesime Karli juurde. Ta ei lamanud, nagu teiste
lahkunute surnukehad, vaid istus kõrgel troonil nagu elus. Tal oli peas kuldne kroon, kinnastatud
kätes hoidis ta skeptrit: sõrmeküüned olid kindad katki puurinud ja neist läbi tunginud. Ümber tema
oli lubjast ja marmorkivist valmistatud kate. Kohale jõudes murdsime kohe sellesse avause. Kui me
siis tema juurde sisse astusime, tundsime tugevat lehka. Otsekohe pöördusime põlvi nõtkudades
palves tema poole." Arvati, et Otto III lasi Karli surnukeha panna sargofaagi, sest hiljem leiti see
just sellises, Proserpina-sarkofaagis. Jällegi oli Karli haud unustatud.
Pärast haua taasleidmist laskis Friedrich Barbarossa oma ,,esiisa Karli" pühakuks kuulutada. Pärast
seda kui Karli säilmed olid 1215
annaabi.ee 
