Amadeo Modigliani
Algas intensiivne
tegelemine karüatiididemotiiviga nii skulptuuris kui ka maalis. Aastal 1912 näidati
Modigliani skulptuure Sügissalongis. Osa neist osteti ära. Modigliani tutvus samuti Pariisis
elavate skulptorite Jacob Epsteinija Jacques Lipchitziga, kellest viimane nimetas Modigliani
kunsti tema isikliku taju väljenduseks.
Kevadel 1913 peatus Modigliani Livornos, kus ta elas kivimurru lähedal. Seal tegutses
ta marmoriskulptorina (varem oli ta töötanud ainult lubjaliivakiviga). Valmis skulptuurid
saatis ta Pariisi, millest aga ükski ei ole praeguseks säilnud. Tema skluptuurid olid väga
erinevad ja seda mitte karakteri ja modellide isukupära tõttu. See tulenes plastilise vormi
edasiandmise erinevatest töövõtetest, mis sõltusid osaliselt ka materjalist.
Pole teada, miks ta pärast 1913. aastat enam skulptorina ei tegutsenud. Võib-olla ei talunud ta
tolmu, mis hakkas tervise peale