Imiteerimaks Lübecki alabasterreljeefe on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Varasema restaureerimise käigus, tõenäoliselt 19. sajandi lõpul on kantslit parandatud, asendatud puuduvaid liiste ja mõned reljeefsed putopead. Samal ajal on kantsel ka üle värvitud. Reljeefe, putopäid ja kõlakatuse figuuri valgendati kriitvärviga. Puuduvaid lehtkullatise fragmente imiteeriti ookerkollase liimvärviga. Uks, trepi balustraad ja konsool kaunistati sinistes - punastes toonides marmoreeringuga. Pilastrid värviti siniseks. 1998 - 1999 viidi läbi kantsli konserveerimistööd. Uuringute käigus teostati värvisondaazid, fikseeriti ja dokumenteeriti kantsli seisukord, teostati laboratoorsed analüüsid pigmentide ja sideaine kindlaksmääramiseks. Uuringutele tuginedes selgitati välja kantsli esialgne värvilahendus, millest ettekujutuse peaks andma juuresolev joonis. Algne kujundus põhines kontrasti printsiibil -
3 grupp: Lehed selgelt 5-hõlmased, rohelised, purpurja alapoolega: 'Atropurpureum' ('Spaethii') ; 'Prince Camille de Rohan'; 'Purpurascens'; 4 grupp: Lehed 3-hõlmased: 4a: lehed rohelised: 'Cruciatum'; 'Rafinesquianum'; 'Trilobatum'; 'Vitifolium'; 4b: lehed kollased: 'Albertii'; 4c: lehed helerohelised, puhkedes kollakad: 'Laetum'; 'Spaethii' (Schwerin) 5 grupp: Lehed kolmnurksed: 5a: lehed rohelised: 'Argutum'; 'Opizii'; 5b: lehed kollased: 'Corstorphinense' 5c: lehed valge marmoreeringuga: 'Annae'; 'Discolor'; 'Insigne'; 'Pulverulentum'; 'Simon Louis Freres'; 6 grupp: Lehed teistsugused, ei sobi eelnevatesse gruppidesse: 'Crispum' (väga laineliste leheservadega); 'Heterophyllum'; 'Purpureum Digitatum' (sügavalt lõhestunud leht); 'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas
annaabi.ee 
