Muinasjutt "Unes tantsija"
suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus
imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka
juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles.
Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas
ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on
noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema
mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk
unistavalt akna ääres ja mõtles noormehele. Orbudekodu hooldaja käskis tal
unistamise asemel midagi asjalikku teha. Hooldaja suhtumine tegi tüdruku
kurvaks ning nii mõnigi kord oli tal tunne, et too lausa naudib tüdruku
kurvastamist. Osalt seetõttu ta eelistaski öid päevadele, sest unenägudes ei
saanud keegi talle haiget teha.