Nimetu
Ometi ei tundnud ta ennast nendega sarnasena. "Liis ja Anni- nad olid kasvanud aja
jooksul Kati parimateks sõpradeks, kuigi olid temast nii erinevad, nii välimuse kui ka
iseloomu poolest. Juuksevärv oli neil pruun, Katil blond. Nemad olid pikad, tema lühike. Liis
ja Anni olid seltsivad ja ilusad, Kati kinnine ja enda arust kole. Nemad olid eestlased, tema
mitte. Nemad olid targad, tema enda arust rumal" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk
157). Kui ta sai teada, et oli saanud HIV'i Markuselt, kes teda peol vägistanud oli, muutusid
ka tema suhted sõbrannadega. Kuna keegi teine ei mõistnud teda ja tema haigust, sai ta
Markusega väga lähedasteks sõpradeks. Nad toetasid teineteist ning kuigi Kati oli Markuse
peale vihane, ei süüdistanud ta teda selles, mis oli juhtunud. Teose autor on toonud hästi välja
selle, kuidas tihtipeale inimene ei soovigi näha teistes häid külgi, vaid leiab neid alles siis, kui
on toimunud mõni õnnetus, Kati puhul haigestumine.
"Kuidas elad, Ann
annaabi.ee 
